Esimese kvartali kultuurishokk
Kord 3 kuu tagant saabub kõigi spordisõprade ellu rõõmus hetk, mis Les Mill'si kavad saavad endale uue ja põneva koreograafia. Nüüdseks on vähemalt minu spordiklubisse jõudnud mõlemad mu lemmikud - Body Jam ja Body Balance.
Nii nagu iga kord tabas mu vaeseid lihaseid ka seekord kultuurishokk. Peale tundide viisi klubis higistamist mõtled küll, et oled avastanud oma kehas kõik lihased aga kahjuks pead tõdema peale esimest korda uue kava järgi treenimist, et neid avastamata kohti on veelgi ning on the day after annavad nad magusvalusalt endast märku.
Aga rääkides pikemalt mõlemast tunnist. Esimesena saabus aeroobikasaalidesse Body Balance 44. Minu suureks rõõmuks on jäänud alles Päikesetervitus ja mitmed mõnusad venitused. Sissejuhatav soojenduslugu on aga saanud inspiratsiooni Tai Chi'st ja mõõgavõitlusest. Võrreldes eelmise kavaga on erinevaid liigutusi rohkem, muutes soojendusegi juba meeldivalt pinget pakkuvaks.
Esimene ehmatus saabus aga jalgadelooga, mis paneb proovile iga alakehas paikneva lihase, et hoida pikalt staatilisi poose. Laulus kõlav sõna "Forgiveness" paneb tõesti mõtetes oma lihastest vabandust paluma, et nad niimoodi vatti saavad, aga seda kõike ju vaid hea õilsa eesmärgi nimel. Ka tasakaaluloo ajal ei halastata treenijatele nõudes kõrgendatud keskendumisvõimet ja akrobaatilisi oskuseid. Vähemalt ühel jalal balansseerimine on küll täitsa käpas
Kui esimene pool mõjub rängemalt kui varasema kava oma, siis selja ja kõhulihaste harjutused on justkui veidi leebemad kuid siiski erinevate raskusastmetega piisavalt väljakutset pakkuvad igale treenijale. Mõnusalt pöördesse (sõna otseses mõttes) ajavad venitusharjutused - kes oleks osanud arvata, et peale 10+ aastat tuleb sild nii hästi veel välja!
Ääretult meeldiv on Body Balance'i selle kava puhul lõdvestus, mida saadavad treeneri juhised kuidas lasta oma tähelepanul liikuda ühest keha punktist teise, lihtsalt tunnetada ennast. Seesuguse meditatsiooni toime on ülirahustav ja olen 99% kindel, et viimases kahes trennis olen vähemalt korraks tukkuma jäänud :P
Kuid nüüd siis Body Jam.. Ei teagi kohe kust alustada. BJ uus kava tuleb ja rabab sind jalust kui kõrbetorm ja 60 minuti lõppedes ei saa sa ise ka aru, mis sind tabas. Sissejuhatav lugu ei viita kuidagi sellele, mis trennilisi ees ootab. Selleks on pöörane reggaeton, mis algab kohe peale isolatsiooniharjutusi. Paar lugu lastakse raskejalgselt ning mõnusalt laisalt ja lõdvalt reggaetoni rütmis tantsida aga siis.. leiab aset 180 kraadi pööre ning rännak ajas tagasi, kus Fred Astair laulis vihmas. Jive, jazz.. meeletu energia, stiil ja tempo. Raske on nende lugude ajal jääda ükskõikseks ning mitte tantsida ennastunustavalt. Ja miks peakski?
Nagu ikka Body Jami kavade puhul on lõpupoole paigutatud klubilikum blokk, milleks on seekord uhke nimetusega UF "Oh". Nagu ikka kipuvad esimeses tunnis käed, jalad ja suunad sõlme minema kuid kogemus näitab, et juba järgmisel korral on asi hoopis valutum :P
Sensuaalsed retromeeleolud Robert Palmeri I'll Be Your Baby Tonight saatel ja ongi üks võrratu trenniõhtu ühele poole saanud ja igapäevane mp3 pleieri pleilist mitme mõnusa loo võrra rikkamaks saanud, et Body Jam'i vibe ka väljapool trennisaale jätkuks
